Food tastes good #3

Ma nii igatsesin söögivalmistamist. Nüüd on see taas võimalik, sest Henry tuli lõpuks tagasi Tallinna. Kui ma siin üksi olin, siis mul lihtsalt polnud mõtet erilisi roogi valmis keeta või küpsetada, sest ma poleks jõudnud neid nagunii ära süüa. Mul oli juba ammu nii suur supi isu, et ma ükspäev sõin isegi kukesuppi (ma ei söö kunagi neid kuke pakisuppe :D). Tegelikult maitsevad mulle ka teatud purgisupid, aga seekord oli isu millegi koduse järele. Kui ma nädala alguses tõbiseks jäin, siis hakkasin pidevalt kanasupile mõtlema. Pidi ju tervendavalt mõjuma külmetunud kehale. Kuna mul seda nädala sees mõtet iseendale teha polnud, siis otsustasin selle nädalavahetuseks jätta. Täna võtsin siis oma esmakordse algusest-lõpuni supikeetmise ette. Lihtsamast lihtsam ja soodne! Nii vähe läheb vaja, et saada valmis üks soojendav ja maitsev supp, mida jätkub kaheks päevaks kindlasti. :)

Kuna ma tegin päris suure potitäie ja me fänname mõlemad kana, siis panin kana poole rohkem kui enamused retseptid ette näevad. Ega ma tegelikult otseselt ühtegi retsepti ei jälginudki, piilusin vaid komponente, mis supi sisse käivad.

Vaja läheb: 

Kaks suurt kanakoiba

3-4 kartulit

3 väiksemat porgandit

natuke spagette

jupp porrut

Kanamaitselisi puljongikuubikuid

Kuidas teha: 

Panin kanakoivad keema ja samal ajal tükeldasin kartuli ja porgandi. Õnneks keesid koivad rutem kui ma arvasin. Enamasti tehakse kanasupile puljong ise, aga kuna mul pole sõela ega loorberilehti, siis kasutasin puljongikuubikuid. Keenud kanakoibadelt eemaldasin naha ja seejärel tükeldasin liha. Samas keeduvees kus koibi keetsin, jätkasin supi tegemist. Lisasin porgandi, seejärel kartuli. Lõpuks tükeldatud spagetid ja kana. Puljongikuubikuid läks suure poti peale terve kuuene pakk. Kausis panin maitseroheliseks porrut, sest värsket sibulat ja tilli mul võtta polnud. 

Põhimõtteliselt saab paarist komponendist kokku miksida täiesti söömiskõlbliku supi. Talvel hakkan seda kindlasti tihti valmistama, sest külma ilmaga on kuum supp parim roog. Head isu! :)

Weekend!

Järjekordselt on üks nädalavahetus seljatatud. Nädalad mööduvad üleüldse linnulennul, sest kui nädala sees piirdun vaid töölkäimisega, siis igal reedel pakin oma kompsud ja sõidan Tallinnast ära. Kui enamasti veedan oma nädalavahetused Nõmmes või Mõisakülas, siis seekord viibisin Nõmmes minimaalselt ja Mõisakülla ei jõudnud üldse. Pidevalt mõtlen, et võiks ju päevake pikem see nädalalõpp olla. :)

Reede õhtu oli täis taasnägemisrõõmu. Kohtusime oma eelmise klassiga meie klassijuhataja maakodus, kus on nii ilus ja mõnus. Ühtlasi oli ka klassijuhataja sünnipäev, mis meid tegelikult kokku tõigi. Oleme selles samas armsas maakodus ka varem kohtunud ja reedene taaskohtumine oli kui traditsiooni jätkamine, sest kõik korrad on langenud põhimõtteliselt samale ajale. Kõiki küll kahjuks ei näinud, aga see-eest annab seda viga parandada järgmisel suvel! ;) Õhtut pikendasime oma klassivenna juures, kuhu polnudki enam ammu sattunud. 

Laupäevalal ma päev otsa mõtlesin rahulikult kodus olla ja mitte-midagi-teha, aga õhtul, tund enne viimast bussi Pärnusuunal, muutus mõte siiski. Ma polnud see suvi kordagi Pärnusse peole jõudnud ja laupäeval avanes mulle selleks esimene (ja viimane) võimalus. Sunsetis oli hooaja viimane pidu ja viimasest õlekõrrest pidin ju siiski kinni hakkama. ;) Väga tore õhtu oli armsate inimestega!

Pildid on laupäeva õhtust.

23.08.2014

Juhuu, täna on laupäev ja ilm on ilus! Terve nädal on olnud üpriski ebameeldiv ja ega ma nädalavahetuseltki paremat ilma lootnud. Õnneks läks teisiti ja saime Jessuga pildistama minna. Ma juba ammu tahtsin looduses pilte teha, aga kogu aeg lükkus asi edasi. Mõtlesime päris kaua kuhu minna, sest kaua võib maja taga või ühe ja sama järve ääres pildistada. Nõmmes ei ole eriti selliseid lahedaid paiku kus saaks vägevaid kaadreid. Läksime vana raudtee juurde, kus on vana jaamahoone ja üksik logu pink. Seal on kõik üpris kinnikasvanud ja seetõttu piirdusimegi vaid pingi ja selle lähiümbrusega. Muidugi täna oli päike, soe ja kuiv, siis silmad olid mul maapoole punnis, sest iga krõps-kraps ja sisin seostusid mulle suurte paksude madu-ussidega.. :D 

Kampsun - H&M, teksad - Tally Weijl, tennised - Converse, kell - ebay

Kas teadsid, et?

Kui tavaliselt piirdun oma blogis ilutoodete, riiete, piltide, kosmeetika ja erinevate wishlistidega, siis täna mõtlesin veidi isiklikumaks minna. Eeldan, et minu blogi lugejaskonnast teab vaid mõni üksik, keda ma maailmas kõige rohkem armastan, keda kõige rohkem kardan ja mida mulle kõige rohkem teha meeldib. :) Tagantjärele mõtlema hakates, meenusid mulle kohe need kunagised sõbraraamatud, mida ikka klassikaaslastele jagada ja ise huviga täita meeldis. :D

Maailmas kõige rohkem armastan ma oma vanaema! Ma olen nii vanaema laps kui üldse olla saab. Olen oma vanaemaga väga lähedane ja mõtlen talle vähemalt korra päevas. 

Kõige suurem hirm on mul madude ees. Ma ei suuda neid roomajaid isegi telekast vaadata, ilma, et külmavärinad mind rappuma ei paneks. Õnneks on mul nende tegelastega väga minimaalne kokkupuude olnud. 

Mulle ei meeldi üksi olla. Õigupoolest meeldib, aga mitte kaua. Piisab paarist tunnist ja juba ma tahan, et keegi oleks minu lähedal. Viimased poolteist kuud on olnud pingelised, aga õnneks varsti on see läbi.

Olen väga emotsionaalne. Nutan päris tihti ja vahel pole selleks isegi mõjuvat põhjust (:D). 

Kõige suuremad pisarakiskujad on vanad inimesed. Kui ma nende vesistesse ja väsinud silmadesse vaatan, kisub vägisi kurvaks. 

Minu üks veidramaid kombeid on vaadata inimeste labakäsi.

Kõige suurem soov on saada koer. Koerad on mu lemmikloomad ja mõtlen iga päev, millist tõugu looma ma endale tulevikus tahan.

Tahan oma kodu.

Minu tulevikutöö on juuksuriamet. Olen juba väiksest peale unistanud juuksuriks saamisest.

Kõige rohkem meeldib mulle romantika. Nii mõnus on koos kaaslasega õhtuti jalutada, kohvikutes einestada, päikeseloojangut nautida, piknikut pidada ja veiniklaasi taga tundide viisi lobiseda. Henry, ootan Sind koju. :)

Ma võiksin lõputult oma kaaslasega mööda Eestit reisida ja uusi ning põnevaid kohti avastada. Suvi võiks olla igavene.

Ma ei hakka aravatavasti mitte kunagi padukarsklaseks ja taimetoitlaseks. Aga never say never. 

Mulle ei maitse paprika, sushi, riis, enamused kalad. Inimesed ei taha sellest aru saada. :D 

Samas, lõputult võiksin süüa krevette, kana, juurvilju, kohukesi. 

Ma ei taha vananeda. Aeg võiks peatuda. 

Ma ei ole endaga enamasti rahul. Olen enese suhtes väga kriitiline ja leian liialt vigu.

Tähtkujult olen skorpion. Skorpionile omaselt oskan valusalt salvata, aga karistuseks, tunnen end sellepärast natuke hiljem, kohutavalt süüdi.

Hoolin väga loomadest. Ma võiksin loomadega lõputult tegeleda ja neid iga hinna eest aidata.

Kui ma peaksin võitma miljoni, sooviksin esimese asjana annetada. 

Tahan, et maailmas oleks rohkem häid inimesi.

Ma võiksin vast lõputult jätkata, aga ma pole isegi kindel, kas selline postitus üldse huvi pakub. Kui aga pakub ja keegi soovib oma küsimust esitada, siis kommentaarium on valla. :)

 

Fearless fuchia

Erksavärvilised huuled on juba ammu minu teetass olnud, aga siiski ma ei kipu just väga tihti oma huuli värviliseks võõpama. Punast huulepulka ma nii või naa vabal ajal kandma ei kipu, küll aga võiks olla agaram fuksiakarva toonidega. Fuksiaroosa on õigupoolest üks mu lemmiktoone huulekosmeetikas. Varasemalt olen omanud vaid ühte fuksiaroosat huulepulka ja seegi on väga odav, kehva püsivuse ja niru väljanägemisega. Ega sellisega ei julgegi kuhugi pikalt rändama minna.. :D Lõpuks otsustasin siiski midagi vähe turvalisemat soetada, et julgeks ka toast välja oma kirjude huultega astuda. Tegu on Avon Ultra Color Bold "fearless fuchia" huulepulgaga. Kui ma selle huulepulga esmakordselt kätte sain, siis selle meeletult ergas värv isegi ehmatas pisut. Aga hetkega ma juba vaimustusin. Toon on tõesti väga erk ja pigmendirikas. Pigment on sellise tooni puhul ülioluline kui tahad saavutada tõeliselt fuksiakarva huuli. Fuksiatooni huul, mille alt kumab loomuliku huule puna välja, mulle isiklikult ei meeldi. Õnneks Avoni huulepulk on tugeva katvuse ja värviga. Lõhnab meeldivalt magusalt. Huulepulk niisutab huuli kogu aja ja püsivus on väga hea. Pidas mu söömismaratoni ilusti vastu. :D Isegi, et püsivus on hea, meeldib mulle teatud aja tagant siiski värvi värskendada. Kuna fuksiavärvi huulepliiatsit mul ei ole, siis pidin leppima vaid huulepulgaga, aga isegi ilma pliiatsita ei hakanud värv laiali valguma ega vagudesse kogunema. Igati tänuväärne kaaslane. 

New: kaunid seelikud!

Eelmine nädal avastasin facebookist ühe toreda butiigi. Ja see pole tavaline nö "fashion boutique,"mis tellib välismaalt masstoodangut, vaid hoopis kodusem ja ainulaadsem rõivaäri. Tegu on Butiik Primadonnad butiigiga, kes mitte ei telli, vaid õmblevad ise kaunid riided valmis. Sattusin nende lehele täiesti juhuslikult ja kui ma hakkasin lähemalt uurima, mida nad teevad, sattusin täitsa vaimustusse. Olen terve suve otsinud endale ilusat, aga lihtsat seelikut. Seelikuid on poodides lademetes, aga sellist, mis mu südame kiiremini põksuma paneks, ma ei leidnud. See-eest on mu mõtteid lugenud Primadonnad, kes on valmis õmmelnud lihtsad ja ilusates toonides nukuseelikud. Värvivalik ja suurus olid alguses paras katsumus. Lõpuks otsustasin punase (!) seeliku kasuks. See on mu teine punast värvi riie, mida ma oma elus mäletan.. :D Suuruse tellisin ka sisetundele lootes ja õnneks on seelik täpselt nii paras kui vaja (nad lugesid vist ka mu pihamõõdu mõtteist välja). Seelik on õhuke ja lendlev, samas kehast eemalehoidev ja täpselt sellise tegumoega nagu ma alati olen soovinud. Hinnad on neil väga, väga mõistlikud, arvestades kui palju kangas maksab. Vajadusel õmbleb butiik ka inimese soovidele tuginedes riideid, mulle aga sobis juba valmis õmmeldud seelik. Kuna ma olin ja olen siiani punasest seelikust sõltuvuses, tellisin endale ka lillelise. Lilleline seelik on paksemast materjalist ja hoiab veeeeeeel kaunimalt seljas. Ma juba pikisilmi ootan kunas ma selle sügiseselt lillelise seeliku selga saan panna. :) 

Miks ma nii pikalt sellest butiigist kirjutama kukkusin on see, et nii lahe on osta midagi, mida ei saa tavapoest. Kui ma seda punast seelikut kannan, tunnen end kuidagi erilisemalt, sest tean, et selle on valmistanud eestlane oma kätega. Hindan väga käsitööd ja inimesi, kes tegelevad loovtööga.

Punast seelikut saan Teile seljas demostreerida, lillelise aga püüdsin niisama pildile. :)

Särk - Monton (emalt laenatud), seelikud - Butiik Primadonnad, rihmikud - turg, kaelaehe - ebay

Lihtne suvemeik!

Kui paljudele meeldib suveks kogu kosmeetikakott koos selle sisuga nurka visata, siis mina otsin suveks just kõik oma erksad kosmeetikatooted päevavalgele. Mulle meeldib ennast meikida ja ma ei näe selles midagi halba. Kuna mulle pole kunagi ranged suitsusilmad ja tugevad lainerijooned peale läinud, siis pole ka suvel probleemi sellega, et võin enda jumestamisega liiale minna. Ainuke erinevus eelnevatest aastaaegadest on see, et olen vahetanud katva jumestuskreemi õrna ja läbikumava CC-kreemi vastu. Kuna praegu on nahk päevitunud, siis ei vaja ma ka peitepulka, sest naha ebatäiused ei hakka lihtsalt silma. Samuti ei haara ma punase huulevärvi järele, sest mahlakad ja roosakad toonid on suvel hoopis ligitõmbavamad. Suurema osa ajast eelistan hoopis õrnalt toonivaid huulepalsameid huulepulkadele.  Igapäevaselt ma ennast siiski ei meigi, aga väljasõitudele ja üritustele minnes, teen seda kindlasti. Samamoodi meeldib mulle tööle minna värske ja puhanud ilmega.

Värvidega saab nii palju ära teha ja kui ei kata ennast mitme paksu "krohvikihi" alla, on tulemus alati kaunis ja loomulik. Enesele õige jumestuse ja sobivate toonidega saab näo väga kauniks modelleerida.

Pildil tahan näidata kui vähe tooteid on vaja lihtsa suvemeigi jaoks ja kui tagasihoidlik see kõik näos välja näeb. 

Ma tegelikult kulme ei värvikski, kui need mul nii max level heledaks ei pleegiks.

KASUTATUD TOOTED

Loreal nude magique CC-kreem

Ingrid Cosmetics päikesepuuder (kiire ettejuhtuv ost)

Artdeco kulmupuuder (toon 5)

Avon Infinitize ripsmetušš

Maybelline Color Whisper Coral Ambition huulepulk (toon 430)

  

New: VS IN PARADISE

Häid kreeme ei saa olla kunagi liiga palju. Seda tõestab ka mu hullustus erinevate kreemide, kehavõide ja -õlide vastu. Kõige suuremat vaimustust tekitavad minus aga vaid Victoria's Secret, Bath&BodyWorks, The Body Shop ja muud veidi luksuslikumad tooted. Jaa, ma kasutan meeleldi ka klassikalisi Nivea ja Dove tooteid, aga käsi sirutub viimasel ajal just vähe kallima kraami poole. Kui kunagi ma soetasin päris tihti odavaid tundmatute brändide kehakreeme ja -võisid, siis enam ma seda tegema ei kipu oma allergiate tõttu. Ma lihtsalt ei julge enam kasutada kahtalselt soodsaid ja tundmatuid kreeme, sest pole just meeldiv üle keha sügeleda ja punetada. Kahjuks ma siiani ei tea, mis mu nahale allergiat tekitab ja nagu ma aru olen saanud, siis on seda ka väga raske välja uurida. Rahuliku südamega saan õnneks kasutada looduslikku kosmeetikat ja erinevaid õlisid. Kunagi üks VS kreem tekitas mu jalgadele väiksed sügelevad punnikesed, aga seda rohkem juhtunud ei ole. Viimasel ajal olen õnneks suutnud selliseid kreeme ja võisid valida, mis mulle allergilisi reaktsioone ei tekita. Kuigi iga ihule määritava toote suhtes olen alguses üliskeptiline.

Mõni päev tagasi käisin järjekordselt oma rahakotti tuulutamas ja naasesin koju ühe imelise lõhna ja sädelusega kreemiga. Tegu on Victoria's Secret sparkling sun lemon chiffon and sun-kissed orchid brilliant sheen sheer lotion'iga. Kreem on tunduvalt vedelam ja kergem kui mu teised tooted, aga kui nahk on peale duši eelnevalt võidega niisutatud, siis see õrnalt sädelev losjoon sobib kehale imehästi. Sädelust on märgata vaid tule- ja päikesevalguses. Sidruni ja orhidee kooslus annab losjoonile imeliselt värske ja suvise aroomi. Pakend on 150ml ja seda on mugav kotti pista ja endaga kaasa võtta. Disain on lihtne ja kaunites suvistes toonides.