Tartu!

Minu kahenädalane puhkus hakkab vaikselt otsi kokku tõmbama. Kui ma tagantjärele mõtlen, mida ma kõike teinud olen ja kus käinud olen, siis mul on küll tunne, et see aasta olen kahe nädala jooksul rohkem teinud kui mõni aasta terve suve peale kokku. Mu aktiivsele puhkusele on suurt rõhku kindlasti pannud ka suurepärased ilmad. Ma kogu aeg mõtlen kuidas mul nii hästi selle puhkuse valikuga läks. Ideaalne! Kuna ma olen tõeline soojalembene, siis naudin praegust ilma täisvõimsusel. Okei.. täna ma olen vihma üle õnnelik, sest isegi mind, kes armastab randa, päikest ja kuuma, hakkab see 32 kraadine läpats väsitama. Ja noh, kui nüüd natuke ema eest rääkida, siis on ju vaja aiamaad kasta. :D Tegelikult tahtsin aga hoopis selleni jõuda kui tore mul paar päeva Tartus oli. Ma käisin seal viimati üle-eelmine suvi. Ise ka imestan kui kiiresti aeg läheb ja kui harva ma Tartut külastan. See suvi õnneks sain linnukese kirja ja nii mõnusat olemist ma oma Tartu reisidest ei mäletagi. Teisipäeval kui kohale jõudsime, läksime nagu kaks koormahobust sõbranna juurde. Nii raske on ikka naine olla.. kõik need kreemid ja šampoonid ja lõhnad ja.. miks?? :D Aga ilu nõuab ohvreid (ja jõudu). Hakkama saime oma kahe hiigelkotiga. Teisipäeva veetsime üpris rahulikult. Käisime tädil külas ning hiljem jalutasime linnas ja istusime Emajõe kaldal. Kolmapäev see-eest oli nii tegus, et ega me ühtegi korraliku puhkepausi teha ei jõudnudki. Käisin Tsikiita Ilustuudios kuumakäärilõikusel. Olen jälle nii õnnelik, et sain oma koledatest kuivadest otstest vabaks. Žguttimise teel said ka murdunud juuksekarvad vähe viisakama olemise. Lõppviimistlusena tegi juuksur mulle nii ilusa punutise, et lausa kahju oli seda hiljem lahti võtta. Peale juuksurit läksime Raekoja platsile Suudlevatesse tudengitesse väliterrassile lõunat sööma. Mmm, nämm! Hiljem jalutasime botaanikaaias (natuke kultuuri kulub alati marjaks ära) ja siis veidike ebakultuuri Tasku keskuses. :D Õhtupooliku veetsime Cafe Truffe väliterrassil kokteili juues. Kuna aeg läheb tegutsedes imekiiresti, siis õhtu jõudis märkamatult kätte ja juba me istusimegi näksilaua taga ning tegime väiksed home made kokteilid. Jutustasime, sõime, jõime, sättisime ja läksime Tartu ööelu avastama. Jäin nende kahe päevaga tõeliselt rahule, sest super hea on mõelda, et mul on olemas nii hea Anett, kellega saab niiiiiiiii lahedaid väljasõite korraldada!

 

Juicy lips!

Kes ütleks ära ühest värvikast ja mahlakast musisuust, mis jumeka nahaga on eriti efektne? Mina küll ei ütleks. Juba päris ammu avastasin oma sõbranna meigikotist midagi, mis jäi mulle päris pikaks ajaks meeltesse mõlkuma. Täiesti juhuslikult otsustasin proovida sõbranna Maybelline Color Whisper Coral Ambition (430) huulepulka ja kui ma seda oma huultel nägin, oli see kiindumus esimesest silamapilgust. Sel hetkel ma mõtlesin, et kuidas saab üks huulevärv nii ilus olla. Olen poes korduvalt Maybelline huulepulki piilumas käinud, aga kui ausalt ütlen, siis poes vaadates ma seda imekaunist tooni tähele ei ole pannudki. Poodide (siinkohal pean silmas enamasti toidupoode) valgustus üleüldse moonutab kohutavalt kosmeetika värvi ja seetõttu olen mitmeid kordi alt läinud, ostes endale täiesti valet värvi huulepulga või peitekreemi. Kindlasti olen selletõttu ka nii mõnegi pärli letile konutama jätnud. Kuna ma poes ei proovi mitte kunagi testreid, siis paraku peabki ostma huulepulki sisetunde järgi. Ega ennem kui kodus järele proovida ei saa, siis teada ei saagi, kas värv ka huultel selline jääb nagu pulgast paista on. Kui ma sõbranna huulepulka proovinud ei oleks, siis oma nüüdset lemmiktooni ma avastanud arvatavasti ka poleks.

Maybelline Color Whisper toonis Coral Ambition (430) on mahlakas ja suhteliselt hele koralne värv, mis jääb huultel kergelt läikima. Kui pulga alla kanda eelnevalt õrn kiht peitekreemi, jääb tulemus erksam. Kui värv kanda oma loomulikule huuletoonile, jääb tulemus tagasihoidlikum, aga läikiv ja õrnalt koralne sellegipoolest. Huulepulk on niisutav ja ei kuiva huultel inetult krobeliseks. Kuna praegu on suvi, siis paratamatult hakkab oma huul all veidi kuivama, aga kui aeg-ajalt huulepulka värskendada ja huulepalsamit kasutada, siis saab ka kuivust vältida. Kuna tegu on mahlaka huulepulgaga, siis püsivus ei ole väga pikk, aga seda oleks ka patt nõuda. Huulepulka on mõnus peale kanda, sest seda saab ka teha ilma peegli ja huulepintslita. Värv on väga suvine ja antud hetkel ideaalne. Maybelline Colour Whisper huulepulgad on kõik tegelikult väga ilusates toonides, alustades nude toonidest ja lõpetades ilusate erksate fuksiakarva pulkadega. Mina leidsin oma huulepulga Ideaal Kosmeetikast, soodushinnaga 7€ ja sendikopikad peale, aga tavahind on neil enamasti 9-10€. Lisaboonuseks on huulepulga üpris kompaktne ümbris, mina mahutasin selle näiteks oma rahakotti. :D

 

 

 

Summer outfit!

Mõnusad ja soojad suveilmad meelitavad kõik suvekleidid ja sifoonriided kapist välja. Õhukesed ja lendlevad kleidid ja seelikud on palavasse päeva ideaalne valik. Nii hea ja vaba on olla kui miski kuskilt ei pigista ega hõõru või naha külge kinni ei jää. Viskasin isegi täna õhulise kleidi selga ja nii mõnus on kerge tuule käes lennelda.;) Kleiti on alati hea lihtne kanda, pole mingit probleemi sellega, kas ülemine ja alumine osa ikka sobivad kokku. Aksessuaarid külge ja minekuvalmis!

Kleit - Takko Fashion, kott - Mango (ebay), rihmikud - H&M, käekell - ebay

Outfit of the day!

Mul hakkas sellest nädalast puhkus ja olen seda maksimaalselt ära kasutanud. Alates reedest, millal koju jõudsin, olen ainult käinud, teinud, tegutsenud. Mulle muidugi väga meeldib oma puhkus tegusalt mööda saata, sest kui töönädalad taas pihta hakkavad, siis sukeldun järjekordselt rutiinsesse ellu, mis ei möödu sugugi igapäevaste ringiuitamistega. Tõelise summer feeling'u tekitavad muidugi need mõnusad rannailmad. Olen juba paar korda jõudnud neid ka ära kasutada. Oeh.. suvi on lihtsalt niiii mõnus, et seda on lausa võimatu sõnadesse panna.

Kui nõmmes olen, siis eelistan kanda võimalikult mugavaid riideid, millega saab nii järve ääres istuda kui ka linnas ringi jalutada. Päeval on hea lihtne visata teksalühkarid jalga ja maika selga, aga kuna õhtud on siiski üpris jahedad, tuleb õhtusteks olemisteks end veidi soojemalt riietada. Täna avastasin, et ma ei ole päris ammu oma outfit'i jäädvustanud ja parandasin selle vea kiirkorras. :D

Pluus - kaltsukas, teksad - New Yorker, tennised - Converse, rahakott - ebay

New: VS amazing body butter!

Suvi on täies hoos, mis tähendab seda, et nahk peab taluma topeltkoguses vett, päikest, liiva ja tolmu. Tänu sellele hakkab nahk meeletult kuivama ja vajab veidi intensiivsemat niisutust kui talvel. Iga kord kui rannast jõuan või duši alt naasen olen nagu kuivik. Kuna olen loomupoolest juba kuivema nahaga, siis mulle jäävad suvekuudel kergemad kehakreemid ja -palsamid natuke lahjaks. Õnneks on olemas tõelised elu(naha)päästjad - kehavõid! Mõnusalt paksu ja rikkaliku koostisega kehavõid suudavad naha terveks päevaks pehmeks ja niisutatuks muuta. Siinkohal on vaid see AGA, et iga kehavõi maksimaalset niisutust pakkuda siiski ei suuda ja kiri potsikult pakub enamat toode ise. Seetõttu ei siruta ma oma käsi juba mõnda aega nende kõige odavamate "kehavõide" poole. Õnneks, õnneks, õnneks on olemas miski, mis teeb naha imepehmeks, hästi lõhnavaks ja kauniks - Victoria's Secret LOVE SPELL kehavõi. Õigupoolest kõik VS kehavõid on imelised, aga mina otsustasin seekord selle kauni lilla potsiku kasuks, mille sisu on veel kaunim ja taevalikult lõhnav. Tegu on ühe populaarseima sarjaga VS toodete hulgas ja ma võin sellega nõustuda. LOVE SPELL on magus kooslus kirsiõitest ja mahlasest virsikust. Tegu on tõepoolest väga puuviljase ja magusa aroomiga. Alguses kartsin, et see võib suvel ehk liiga magus ja lääge tunduda, aga ma eksisin. Vahelduseks värsketele aroomidele on aeg-ajalt sootuks mõnusam ka veidi magusamalt lõhnata. Kehavõi on rikastatud E-vitamiiniga ja kauakestvate lõhnatoimeainetega. Kuna lõhn on tõesti intensiivne, siis pole vaja end lisaks kehavõile veel lõhna või spreiga üle piserdada. Aroom kestab pikalt ja nahk on niisutatud. Või on hästi paksu konsistentsiga ning seda ei kulu korraga üldse palju. Potsikus on 185g toodet ja kui sellega sõbralikult ringi käia, jagub seda mõneks ajaks. :)

Nii kahju, et lõhna pildile püüda ei saa. :( Ja sellest ei saa ma ka aru, miks lilla värv mitte kunagi pildil selline ei jää nagu reaalselt, vaid palju sinisem. :D

Nails: Neon crush!

Mul sattus õhtupoolikusse täpselt parajalt vaba aega, et endale otsast lõpuni maniküür teha. Tagantjärele mõeldes, ma polegi seda piinlikult kaua teinud. Jah, lakkinud olen küll ja veel, aga oma küüsi "hellitanud" pole juba ammu. Vahelduseks päris mõnus ettevõtmine. Olgem ausad, see peaks olema iganädalane kohustuslik ettevõtmine, mitte igakuine. :D 

Kasutatud tooted - Maybelline Colorama bleached neons küünelakk (toon 241), Eveline Cosmetics Liquid glass pealislakk, Eveline Cosmetics küüneõli, mandliõli, küünenahapulk, viil.

 

- Alustuseks leotasin küüsi soojas mandliõlis. 

- Seejärel masseerisin õliseid käsi ja küüsi ning lasin õlil veidi imenduda.

- Lükkasin küünenahad tagasi.

- Pesin käed kergelt veega ja tupsutasin rätikuga kuivaks.

- Viilisin minimaalselt.

- Hõõrusin küüneplaadilt kuiva vatipadjaga õlijäägid maha.

- Lakkisin küüned värvilise lakiga.

- Tõmbasin küüned pealislakiga üle.

- Piserdasin lakitud küüntele küünelaki kiirkuivatajat. 

- Lasin kuivada.

- Õlitasin küüsi kergelt küüneõliga, et vältida voodipesu jälgi ja kriime.

Ma ei kasutanud aluslakki, sest kahjuks nõuab see Colorama lakk kolme kihti ja pealislakki. Viis kihti lakki poleks lihtsalt ära kuivanud. 

Avastasin selle suviselt kirka värvitooni juhuslikult Selverist ja hetkel olen seda kõige rohkem ka kasutanud. Ei oska nagu enam suvisemaks minnagi. Tõeliselt erk ja kaunis. Jumekal nahal on tulemus veel eriti efektne.

Pros and cons

Ma pole siia päris pikalt midagi kirjutanud, sest tunnen, et mul on pisematsorti motivatsioonikriis. Miks? Sest ma olen hakanud mõtlema, miks ma üldse blogi kirjutan. Miks tuleb inimesel mõte hakata arutlema paarieuroste kreemide või lauvärvide üle? Vahel ma mõtlen, et ma olen ikka päris tobu, et sellise asjaga oma aega raiskan. Teisestküljest, aga miks mitte? Seda enam kui saan kasuks olla segaduses naisele, kes võib-olla läbi teiste inimeste arvustuste endale kosmeetikat soetabki ja tänu sellele peaaegu, et mitte kunagi pettuma pole pidanud. Kui aus olla, siis isegi olen päris tihti just läbi tuntud blogide millegi vapustava otsa sattunud. Ja mis peamine, mulle meeldib kirjutada, kõigepealt endale ja kui ma saan oma kirjatükiga rahul olla, siis ka teistele. Arvamuse avaldamine on mulle alati väga oluline olnud, teen seda ise ja ootan seda ka teistelt. Mulle meeldib kriitika, aga põhjendatud kriitika, sest just selle toel saab ainult paremaks tõusta. Mulle meeldivad ka ilusad sõnad, sest need motiveerivad enim. Kokkuvõttes mulle meeldib see, mida ma teen ja kogu kosmeetika-, moe-, ja ilumaailm on alati mu silmad särama pannud. Blogi kirjutades, tunnen, et olen selle maailma sisemuses rohkem kui muidu ja senikaua kuni ma ennast hästi tunnen, on kõik õige.

Küll, aga on tekkinud mul teatud kriteeriumid, mida ma blogi pidamise juures sallin ja mida absoluutselt mitte. Tahangi siia välja tuua mida mina arvan, mis on blogipidamises õige ja mis vale. Ärge kurjaks saage, sest avaldan kõigest oma arvamust. :)

Minu arvates kõige kohutavam asi blogipidamise juures on kerjamine. Kunagi ütles Iti oma ask fm-is väga õigesti, et toetajate poolt saadetud esemed on blogipidamise juures, tehtud töö eest saadud boonus. Paljud aga sisustavad oma aega vaid erinevatele brändidele ja firmadele halastuskirju saates ja sõna otseses mõttes tasuta kraami kerjates. Olen kunagi paar korda kirjutanud isegi ja siiamaani tunnen sellepärast häbi. Kui ma midagi tahan, siis ostan ise, mitte ei lähe tasuta asju nuruma. Kõige õigem lähenemine ongi see, kui mõni bränd või firma tahab sulle ise midagi saata, sest järelikult oled Sa selle välja teeninud.
Väga tihti näen blogipostitusi, mis on nö kohustusest kirjutatud. Kui sa ei viitsi kirjutada, siis palun ära tee seda. Väga halb on lugeda kirjavigu täis, ilma komadeta lonkavat teksti, mis on ruttu kokku pandud lihtsalt sellepärast, et midagi postitada oleks või blogisse liiga pikka pausi ei jääks. Pole ju raske ÕS lahti võtta ja paar sõna üle kontrollida. Ma ei tuleks selle pealegi, et postitan postituse ära enne, kui selle läbi olen lugenud. Väga paljud seda kahjuks teevad.
Kolmadaks häirib mind ahvimine. Jah, blogid on inspiratsiooniallikad, aga inspiratsiooni ammutamine ei tähenda üks ühele matkimist. Isikupäratus on üks kole asi. Ole Sina ise ja tee oma asja, ammuta inspiratsiooni ja näpsa ideid, aga ära ürita olla keegi teine.
Õnneks on blogipidamisel suuremalt jaolt siiski head küljed. Tunnen seda enim just enda peal. Ma ei ole kunagi eriti hea kirjutaja olnud. Kirjandid ei tule mul üldse välja. Kipun ennast kordama ja mõte läheb uitama. Blogi kirjutades tunnen, et olen õppinud paremini oma mõtteid paberile panema. Õigem oleks öelda ekraanile, aga sama teeb välja. Väljendusoskus on mul paranenud tunduvalt. Kui kunagi kirjandit kirjutades, mõtlesin peas välja tõeliselt häid mõtteid, siis paberile ei osanud ma neid kunagi ilusasti kirja panna, nüüd aga suudan seda palju paremini.
Kuna minu blogi kaldub rohkem ilumaailma poole, siis tänu sellele uurin internetis ja teiste blogides palju rohkem ringi. Olen saanud vägevaid nippe, ideid ja õpetusi. Väga palju olen saanud inspiratsiooni riietumisel ja meigi tegemisel. Aga, mis peamine, ma ei ahvi mitte kedagi, mitte kunagi, vaid inspireerun.
Ma ei saa selles just väga kindel olla, aga kaldun selle poole, et parandan kirjutamisega ka oma õigekirjaoskust. Ma ei kasutanud koolis ka nii palju ÕS-i kui ma seda blogi kirjutades teen. Nagu ma eelpool juba mainisin, ei kannata ma kirjavigu täis kirjutisi ja seetõttu panen ise suurt rõhku just õigekirjale. Ma saan aru, et pisikesed apsakad on mõistetavad, sest meist keegi pole imeinimene, aga teadlikult läbilugemata teksti, kus on eestlasele piinlikult räiged kirjavead, on häbi lugeda. Õnneks nendes blogides, mida mina jälgin on väga minimalistlikult selliseid inimesi, kes kirjutamisse nii suvaliselt suhtuvad.
Sellest tuli nüüd mu aegade pikim postitus, aga sain vist südamelt kõik öeldud. :D

Põhjukses, miks ma pole ammu ka Instagramis postitanud, on mu telefon. See otsustas sussid püsti visata ja mul pole mitte ühtegi seadet, millega pildistada. Õnneks saab täna mure lahendatud ja elu on jälle nutikas! ;)

 

Love u!