Aeg lendab nii ruttu, et ma pole saanud mahti siia tükk aega kirjutada. Suurema osa minu ajast röövib kool ja töö ning iga vaba hetke ma lihtsalt puhkan. Täna, aga kripeldas mul pool päeva hinges blogi, millesse ma paratamatult pause kipun jätma. Ma ei taha seda, sest minu blogi on saanud mulle väga tähtsaks ja ma ei tahaks seda pisikest osa endast kuidagi kaotada. :)
Tahan siia kirjutada millega minu sügis algas. Nagu sügisele omane kipub olema, algas ka minu septembrikuu uute tuultega. Minust sai üle pooleteist aasta taas õpilane. Ma pole kunagi koolimineku üle nii suurt rõõmu ja heameelt tundnud kui see aasta. Miks? Sest minu pisike unistus sai teoks. Olen juba väga pikalt tahtnud saada juuksuriks. Nüüd, on mul see võimalus, pean seda lihtsalt maksimaalselt ära kasutama. Mulle tõepoolest meeldib koolis käia ja kõik, mida me seal teeme, on nii lahe! Kuna tegu on hästi praktilise erialaga, siis juba esimesel nädalal pistsime sõrmed, kammid juustesse. Praegu harjutame alles nukupeade peal, aga varsti oleme juba salongis Noorus, nii et, kes vähegi julgeb või tahab, võib meie käe alla tulla. :)
Esmaspäeval sai meil Henryga kolm aastat koos oldud. Juba see näitab kui kiiresti aeg möödub. Samas, kui tagant järele mõelda, siis vahepeal on nii palju juhtunud, toimunud ja muutunud. Aga, kes ikka viitsib ühe koha peal tammuda. Koos on alati lihtsam edasi minna ja tuleviku poole püüelda. Meie oleme õnnelikud ja loodan, et neid aastaid tuleb veel ja veel. :)
Nautige sügist!
No comments:
Post a Comment