Ilmatuma pikk aeg on möödas sellest, millal kirjutasin oma viimase postituse. Mitmed on küsinud, miks ma enam ei kirjuta. Jah, ma küsin seda endalt ise ka. Kas asi on motivatsioonipuuduses? Ajapuuduses? Viitsimatuses? Tegelikult õiget ja konkreetset vastust ma leida ei suudagi. Kõik need aspektid mängivad mingit rolli. Ma pole kunagi eriti hea sõnaseadja olnud ja seetõttu ma ka kirjutama ei kipu. Olen korduvalt alustanud postitust, aga selle kiiremas korras ka kustutanud, sest ma ei suuda leida õigeid sõnu või ennast õigesti väljendada. Täna, hetkel, praegu ei ole ma siiani kindel, kas ma tahan jätkata oma blogiga või lõpetan. Samas, päris tihti mõtlen, et tahaks jagada oma rõõmu, kurbust ja erinevaid hetki ka siin, kuhu ma varasemalt nii palju kirjutasin. Blogi pidamine on nagu enese väljaelamine, sa saad kirjutada enda seest nii palju välja kui vaja ja hiljem on kuidagi palju kergem. Ma tahaks veel nii palju öelda, aga ma ei oska, lihtsalt ei oska oma mõtteid kirja panna.
Vahepeal on nii palju mu elus muutunud ja juhtunud, et ma tunnen ennast täiesti teise inimesena. Õigupoolest ma olengi teine inimene. Parem, halvem? Ma ei tea. Elu teeb omad korrektuurid ja küll kunagi kõik paika loksub. Hetkel, aga üritan endast maksimumi anda, et tegeleda asjadega, mis mind õnnelikuks teevad. Pühendun oma erialale, arenen, õpin ja üritan saada paremaks inimeseks kui ma olin eile ja olen praegu.
Love ya!
You never know how strong you are until being strong is the only choice you have. /Bob Marley
Ma olen hetkel sinuga sel alal, et kas jätkata, lõpetada või ikkagi kirjutada edasi, täpselt samas seisus. Ja olen aru saanud, et see tuleneb eelkõige minu puhul ajapuudusest.
ReplyDeleteAga ma just mõtlesin, et sa rääkisid, et sa ei tea, kuidas mõtteid kirja panna. Ma usun, et selle puhul aitaks täiega hästi mõne teose läbi lugemine ja siis antud raamatu tagasisidestamine! Uskumatu, et ma seda soovitan, aga see tegelikult ka see aitab mõtteid korrastada.
Ma tunnen juba pikemat aega, et ei suuda korralikult oma tegelikke mõtteid väljendada ja võtan hoogu, et lõpetada oma pooleliolev teos :P
Aga igal juhul soovitan proovida ja jätkata blogitamist. Või siis kui avalikult ei taha seda teha, siis jätka päeviku pidamisega. See on teraapiline tegevus, millel ju omad boonused. Mõne aja pärast on hea lugeda ja meenutada. Või siis lihtsalt imestada, et kuidas ma nii sain üldse mõelda vms :P
Edu ja jaksu :)
ReplyDeleteVäga huvitav blogi, edu Teile!
ReplyDeleteVäga huvitav blogi!
ReplyDelete